Matcha megabuum ja äriajamisest Jaapanis

Eelistad kuulata podcasti? Kliki siia 

Täna räägin sellest, kuidas me oleks peaaegu matchast ilma jäänud.

Mais käisime koos Jannega Vikerraadios rääkimas jaapani kultuurist.

Alustasime juttu sellest, et käes on ülemaailmne matchabuum ja seetõttu on matcha nii kuum kaup, et seda ei pruugi isegi saada olla.

Kui meilt küsiti, kuidas meie matcha varudega on, vastasime enesekindlalt, et meisse see ei puutu, meil matchat jätkub.

Kohe pärast raadiosaadet lendasin Jaapanisse.

Mu laste vanavanemad on jaapanlased, nii et reis oli perega koos veetmise aeg ja mul ei olnud üldse plaanis tööd teha.

Aga siiski tuli teha üks matcha tellimus, sest - küllap ka raadiosaate mõjul - tuli tellimusi üha juurde ja varud olid otsakorral.

MATCHA MEGABUUM

Panin tellimuse teele ja siis tuli vastu kiri, et kahjuks ei ole võimalik tellimust täita, kuna käes on üleilmne matcha megabuum.

Juhuslikult kohe järgmisel hommikul nägin telekast erisaadet, mis näitas, kuidas välismaalased ostavad poed matchast tühjaks juba 15 minutit pärast avamist.

Arutasin oma äiaga, mida ette võtta. Tema on eluaeg Jaapani suurkorporatsioonis töötanud, nii et ta teab hästi, kuidas äri aetakse.

Tema ütles, et nüüd tuleb minna "higistama".

See on väljend, mida jaapanlased kasutavad selliste olukordade kohta, kus palutakse kohtumist ja siis hädaldatakse, kuidas nad nii väga tahavad seda, mida iganes nad tahavad.

Nii tegingi. Kirjutasin ääretult viisaka kirja, et olen järgmisel nädalal Jaapanis ja palun kohtumist.

Kuigi ma tõesti ei olnud üldse töölainel ja üldse ei tundnud, et oleksin kuidagi võimeline tegema asju nii, nagu Jaapanis õigeks peetakse, siis mul ei jäänud midagi muud üle.

KOHTUMINE JA ÕIGED SAMMUD

Leppisime kokku kohtumise jaamas. Andsin eelnevalt teada, millal minu rong saabub, aga jaapanlikult ilmusin kohtumispaika ikka 15 minutit kokkulepitust varem.

Tema - jaapanlikult - oli seal juba 15 minutit varem mind ootamas.

See on üks oluline teadmine  –  Jaapanis õigeks ajaks tulla tähendab vähemalt 10 minutit kokkulepitud ajast varem.

Mul oli kaasas kingitus. Kaalusin, kas võtta kaasa Toraya yokan. Toraya on üks Jaapani vanemaid ettevõtteid - 16. sajandi algusest.

Yokan on oamoosi tarretis. See on üks kõige tõsiseltvõetavamaid kingitusi, mida saab Jaapanis ärikontekstis teha.

Aga ma tundsin, et ei suuda seda kingitust välja kanda. See on selline lips-kägistab-kaela kangitus, eeldab palju suuremat formaalsust.

Kuna ma olin selline nagu olin - ma ei suuda täielikult jaapanlast etendada - valisin välja ühe teise kingituse, mis on tuvikujuline küpsis, Kamakura tuntud maiustus.

Jalutasime tema kontori naabruse kohvikusse värsket teed jooma.

Janne on meie teevarustajaga kohtunud, aga mina kohtusin nüüd esimest korda.

Võtsin hoiaku, et ma tutvun temaga kui inimesega. Ei nõua midagi, kohe kindlasti ei ähvarda.

Küsisin tema elu ja töö kohta. Rääkisin, mida meie oleme teinud ja kavatseme teha.

Jutustasin, et lubasime raadios suure suuga matchat ja nüüd on piinlik olukord.

Jaapani kultuuri võludest rääkisin.

Tsiteerisin jaapani kõige kuulsamat haikut, mis on meie logo inspiratsiooniks. Kõik jaapanlased teavad haikut konnast, kes vanasse tiiki sulpsab.

Ta lubas mulle, et püüab matcha-tellimuse täita. Võib-olla küll mitte terves mahus.

Selleks hetkeks, kui koju jõudsin, oli meie vahendajalt tulnud sõnum, et teevarustaja oli helistanud ja öelnud, et ta otsustas tellimuse täita terves mahus  –seda teiste klientide arvelt -, sest minu pühendumus avaldas talle suurt muljet.

See oli täielik võit.

JAAPANI ÄRIETIKETI ALUSED

Kui mõelda, mis selles kohtumises toimis, siis esiteks  –  ma rääkisin jaapani keeles.

See usaldus, mis tekib oma emakeeles kõneledes, ei ole võrreldav võõrkeele purssimisega. Usun, et see andis väga palju.

Teiseks –  rääkisin inimesena, mitte äripartnerina. Avatult.

Kolmandaks  –  olin tagasihoidlik, ei survestanud teda. Suhtlesin teda austades.

Neljandaks  –  tegin need sammud, mis etiketi mõttes on olulised: jõudsin 15 minutit varem, andsin üle kingituse. Minu hoiak oli õige.

Kui pärast rongis ämma-äia koju tagasi loksusin, tundsin end väga võidukana.

Võin kinnitada, et meil on kohe varsti matchat müügis.

Loodan, et ka meie järgmine ja ülejärgmine tellimus täidetakse.

Aga selles ei saa olla kindel, sest megabuum on tõeline ja Jaapanil võtab kaks-kolm aastat, et pakkumine nõudlusele järele jõuaks.

OMAPÄRANE KINGITUS

Lõpetuseks veel  –  kui meie teevarustaja mind jaama tagasi saatis, jäi teepeale maiustuse pood, mille nimi on seppuku monaka.

Seppuku on rituaalne enesetapp kõhu lahti lõikamise teel.
Meie teepartner ütles, et kui oled täieliku jama kokku keeranud, siis on sobiv kliendile või äripartnerile kinkida seppuku monaka.

See tõesti nägi välja nagu lõhki lõigatud kõht.

Küsisin, kas ta on seda kunagi kellelegi kinkinud. Ta vastas, et ühe korra on pidanud sellise kingituse tegema.

Seekord siis selline lugu jaapani ärikultuurist ja matcha tellimusest.

Aitäh lugemast!